Kevadväsimus, kojutulek ja keldrikülastus

Mul pole sõnu kirjeldamaks, kui hull kevadväsimus mind tabanud on. Enne kui läheb lahti see ”söö siis natuke liha, tuleb eluvaim sisse”, siis ei – jääb ära.

Selle asemel otsustasin ma hoopis kiire kodukülastuse ette võtta. Ja pole muidugi kohta, kus puhkab paremini kui Eestis, aga lullilöömise asmel tuleb mul tegelikult nii mõnigi asi korda ajada ja selleks kulub rohkem energiat kui ma praegu mõeldagi julgen, aga tuleb teha, mis teha tuleb.

Lisaks on mind Berliini tagasi tulles ees ootamas siiani suurim saksa keele test, millest ainuüksi mõtlemine mul silme eest virvendama võtab. Et te mõistaksite sajaprotsendiliselt mu ebakindluse tagamaid, siis tunnistan ma selguse loomise mõttes üles, et ma olen grammatikaülesannete kallal pusimise asmel der Schiet und das Frühjahr‘i lugemisele rõhku pannud. Kaka ja Kevad siis inimkeeli.

Aga need eesootavad katsumused ei tekita minus eriti suurt stressi sellel lihtsal põhjusel, et ma olen liiga uimane, et nende tõsidusest lõpuni aru saada.
Ma olen oma viimased energiavarud hoopis elevil olemisse investeerida otsustanud, sest pole midagi meeliülendavamat kui kojutulek.
Tähendab, seda siis nii kaua kui ma Berliini tagasi tahtma hakkan, sest ma olen täpselt nii rahutu kui üks hing üldse olla saab.

Mis puutub reisimist ennast, siis ei saa teile üllatusena tulla, et ma olen pakkimise viimasele minutile jätnud (mu isa kindlasti loeb seda praegu ja pööritab silmi), aga ma kavatsen ennast siiski siinkohal õlale patsutada ja jagada teiega fakti, et minu näol on tegu meisterpakkijaga – ma suudan seda rekordkiirusel laitmatult teha (nüüd mu isa mõtleb: ”minult õppis”).
Ma ütlen ka, et tervet päeva maha munemisest hoolimata olen ma seekord reisi päris korralikult läbi mõelnud: mul on olemas aukartustäratav kollektsioon erinevaid snäkke, ma ostsin kaasa Ranson Riggsi Miss Peregrine’s Home for Peculiar Children  (ma olen vist viimane inimene maailmas, kes seda raamatut lugema hakkab) ja mul on ipod uue playlist‘iga… ning kriisiolukorraks ka kõrvatropid.
Aga kõige olulisem: ma tegin nüüdsama isegi näomaski (ja ostsin ühe kaasa), et lennujärgset näonahakatastroofi ennetada, kuigi mulle tundub, et juba sellest mõtlemine on endaga üsna mastaapse aknesituatsiooni kaasa toonud.

Enne kui ma (24 tunni jooksul juba kolmandat korda) magama jään, siis ma mainin ka seda, et täna leidis aset üleberliiniline lennujaamatöötajate streik, mille vältel jäid ära peaaegu kõik lennud mõlemast Berliini lennujaamast.
Ma üritan meeleheitlikult oma sisemist rahu leida, sest ma tean juba praegu, et homsest saab ainult üks katsumus tulla.
Väga võimalik, et näete mind elu24 veergudel enesevalitsuse kaotanuna käeraudades arestimajja suundumas.

PS. nagu te instagramist näha võisite, kulus mul parem osa õhtust kohvrit otsides. Mida te aga ei tea, on see, et oma suurimaks šokiks avastasin ma, et see oli ei kuskil mujal kui keldris. See pole varem jutuks tulnud, aga keldrid on mu absoluutne suurim hirm (peale usse, that is)

kelder

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s